Akende soojapidavus

Soojus kandub üle kolmel viisil: soojuskiirguse, konvektsiooni ja soojusjuhtivuse teel. Ligi 2/3 soojusest kandub toast välja soojuskiirguse kaudu. Soojapidavus on mõõdetav U-väärtusega, mida väiksem on akna U-väärtus, seda suurem on tema soojapidavus.

Lisaks halvematele tehnilistele näitajatele, ei ole paljud vanad aknad ka tihedad, mille tagajärjeks on intensiivne õhuvahetus ja sellest tulenevalt ka suur energiatarve ning vähene mugavustase.

Hoonepiirete õhupidavus ei ole vaid energiatõhususe probleem, sellega on seotud ka sisekliima kvaliteet, niiskustehnilised probleemid, hallituse teke, ventilatsioonisüsteemide toimivus, müraprobleemid ja tuleohutus. Välispiirde soojapidavus peaks olema selline, et energiakaod seina kaudu oleksid võimalikult väikesed, samal ajal aga ei tohiks seinakonstruktsioon olla liiga kulukas ja see peaks olema hoonele sobiv. Kuna aken on üks osa välispiirdest, siis peale valguse tuppatoomise peab tal olema ka hea sooja- ja õhupidavus ning müraisolatsiooni võime.

Energiasäästlikud aknad

Soojakaod akna ruutmeetri kohta on neli kuni kuus korda suuremad kui välisseinal. Eriti oluliseks muutub see suurte aknapindade puhul, mida tänapäevaste uusehitiste juures aina rohkem kasutatakse. Soojakadusid saab vähendada energiasäästlike akende paigaldamisega.

Tingimusel, et uued aknad paigaldatakse tehnoloogiliselt õigesti, on võimalik vähendada akende kaudu hoonest väljuvat soojuskadu 35% võrra, toatemperatuur aga võib tõusta kuni nelja kraadi võrra. Arvestades, et aknad moodustavad näiteks tüüpilisel korterelamul ca 20-25% välispiirdest, siis tasub tasakaalustatud ja reguleeritud küttesüsteemi korral akende väljavahetamine ennast juba nelja aastaga ära.

Kahe- ja kolmekordse klaasiga pakettaknad

Tavaliselt on aken komplekteeritud 2-kordse klaaspaketiga, millest sisemine klaas on selektiivklaas. Taolise akna soojapidavuse näitaja U väärtus on 1,4 W/m²K. Lisaks klaasi- ja gaasitüübile võib vaheliistu laiuse suurendamine klaaspaketi soojusisolatsiooni parandada kuni 10%. Kuid vaheliistu laiust ei saa piiramatult suurendada konvektsiooni tõttu, mis tekib õhuvahes pärast soojusliku efekti saavutamist. Vaheliistu piiriks on umbes 16–18 mm. Kui lisame klaaspaketti kolmanda klaasi, siis tekib ka teine õhuvahe ning saavutame veelgi madalama U -arvu.

Eriklaaside kasutamine

Kõige kasutatavam klaas soojusisolatsiooni parandamiseks ning madala energiakulu saavutamiseks on selektiivklaas.

Selektiivklaas sarnaneb väliselt tavalise klaasiga, mille üks pool on kaetud spetsiaalse metalloksiidi kihiga. Selline kate mõjutab valguse läbilaskvust ja peegeldust minimaalselt. Selektiivklaas vähendab oluliselt läbi akende ruumist väljuva soojuskiirguse kadu. Nimelt takistab ta küttesüsteemide tekitatud pika lainepikkusega soojuskiirguse levikut, samas võimaldades siseruumidesse pääseda lühilainelisel kiirgusel (valgusel). Selektiivklaasi kasutamine klaaspaketis vähendab soojuskadu akende kaudu kuni 30%.

Selektiivklaas asetatakse klaaspaketti siseklaasina nii, et kaetud pind jääb paketis sissepoole. Sellise asetuse puhul sisepinnad soojenevad, mis omakorda vähendab temperatuuri kõikumist ja kondensatsiooni, siseklaasi pinnalt ei õhku ebameeldivat külma. Mõningates klaaspaketi klaasikombinatsioonides on selektiivklaas välimiseks klaasiks.

Gaasitäide klaaside vahel

Veelgi paremat efekti on võimalik saavutada, kui täita selektiivklaasi ja tavalise klaasi vaheline ruum õhust raskema gaasiga nagu argoon või krüptoon. See vähendab konvektsiooni klaaspaketis. Tänaseks on enim kasutatavaks gaasiks argoon, mille oluliseks eeliseks on just hind. Kui klaaspaketis on õhu asemel argoongaas, on akna U -väärtus umbes 1,1 W/m²K. Tänapäeval liigub rahvusvahelisel ehitusturul aknaid, milliste U -väärtus on isegi 0,8 W/m²K. Tuleb siiski jälgida hoonet kui tervikut ja kallite akende paigaldamine võib osutuda mõttetuks kui näiteks aknapõsed moodustavad räigeid külmasildu.

Eesti kliimas ei ole soovitav klaaspaketi U-arvu viia alla 1,2 W/m²K, kuna on oht, et klaaspaketi välispinnale võib tekkida kondensatsioon. Eriti suur on see oht niiskel perioodil sügisest kevadeni. Seda probleemi on käsitanud ka Soome ametivennad ja on välja pakkunud seisukoha, et saavutatav energiasääst kaalub üles ajutise ebamugavuse uduste klaaside näol.

Akende vahetamisel ärge unustage ventilatsiooni

Akende vahetamisel tuleb silmas pidada kindlasti seda, et senikasutatud aknad olid ka elamu ventilatsiooni-süsteemi kindlad osad. Akende vahetamisel tuleks mõelda värske õhu sissevoolu võimaluse taastamisele, sest uued aknad sulguvad niivõrd õhutihedalt, et eluruumide õhuvahetus jääb peale nende paigaldamist ebapiisavaks. Siit algavad ka mitmed päris tõsised probleemid nii elanike tervisele (liigniiskus, hallitus) kui ka elamu ehituskonstruktsioonile (niiskus, korrosioon, piirde lagunemine).

Selle probleemi lahendamiseks on mitmeid võimalusi – õhu juurdevool läbi akende sees asuvate tuulutusklappide või akende mikroavanemise ehk tihendituulutuse kaudu, mille korral avaneb aken tuulutusasendis ca 5-8 mm. Kui on juba paigaldatud aknad, millel neid võimalusi ei ole, on heaks lahenduseks tuulutusklappide paigaldamine välisseina.

Akende paigaldamine jätke spetsialistide hooleks

Soojapidavus sõltub ka akende paigaldamisest, seetõttu jäta akende paigaldamine spetsialistide hooleks, kes teevad töö ära kiiresti ja kvaliteetselt ning vastutavad ka lõpptulemuse eest.

Juhul kui on plaanis ka hoone soojustada tuleb seda arvestada akende tellimisel. Kui aknad teha vana mõõdu järgi on raskendatud soojustuse paigaldamine akende paledele. Palede mittesoojustamisel tekivad külmasillad, mis muudavad kogu saavutatava energiasäästu olematuks. Selle vältimiseks tuleks akende mõõdud arvestada väiksemana, et saaks ka paled soojustada või paigaldada uued aknad soojustusega ühte tasapinda.

Paigaldades uued Joveldi energiasäästlikud aknad on võimalik oluliselt vähendada soojuskadusid.

Kasutatud materjalid:
"Aknad energiasäästlikuks" - Heikki Parve (KredEx, Energiasäästu kompetentsikeskuse projektijuht)
"Soojustamine"- Energiasäästu portaal, Eesti Energia